Bidjat rájáid

Rájáid bidjan sisttisdoallá ahte váhnemat čielgasit muitalit mii lea riekta ja mii lea boastut, ja čuovvolit dán konsekveanta vugiin. Go mánát láhttejit heivvolaččat, de galgá sin rámidit ja movttiidahttit. Go mánát dahket juoidá mii lea boastut dahje rihkkot njuolggadusaid, de galgá sin bagadit láđis, muhto čielga vugiin. Ávkkálaš rájáid bidjan eaktuda ahte lea buorre gulahallan, mii lea vuođđuduvvon positiivvalaš searvamii ja movttiideapmái.

Váhnemiid ráját addet mánnái čielga máhcahusaid das mii lea vurdojuvvon láhtten ja veahkehit mánáid oahppat njuolggadusaid. Smávva mánáin eai leat doarvái vásáhusat ipmirdit manne sii ovdamearkka dihte gildojuvvojit. Mánná šaddá oadjebas go vásiha ahte váhnen guovttos leaba ovttaráđálaččat ja čájeheaba oktasaš guottuid. Váilevaš dahje molsašuddi ráját sáhttet addit mánnái siskkáldas mášohisvuođa ja dorvvohisvuođa.

 Váhnemiin berre leat plána mo hálddašit njuolggadusrihkkumiid ja sávakeahtes láhttema ja heivehit dán plána iežaset mánnái. Vuogas rádjebidjama dovdomearkkat:

 

Reagere árra muttus. Buoremus lea bargagoahtit sávakeahtes láhttemiin dahje smávit njuolggadusrihkkumiiguin árra muttus, ja muddet dáid seammalágan ja láđis vugiin juohke háve.

 

Leage jođán ja čielggas. Go mánná láhtte sávakeahtes vuogi mielde dahje fuomášat njuolggadusrihkkumiid, de berret jođánit muddet máná, ja fertet čielgasit neutrála ja moraliserekeahtes vugiin čilget mii lea boastut. Jurddaš ahte mánná lea oahppanproseassas.

 

Atte einnostahtti reakšuvnnaid. Mánná galgá ovddalgihtii diehtit makkár váikkuhusaid son oažžu jus láhtte sávakeahtes vuogi mielde. Muitte ahte unna ja láđis váikkuhusat, maid addá juohke háve, doibmet buorebut go garra váikkuhusat.

 

Leage ráfálaš ja mearrideaddji. Go gieđahalat sávakeahtes láhttema ráfálaš ja konsekveanta vugiin, de lea stuorát vejolašvuohta ahte mánná bargá unnit dakkár áššiid maid it háliit ahte bargá, ja eanet dakkár áššiid maid háliidat ahte bargá. Sávakeahtes láhttemat unnot, ja vuođđu biddjo dasa ahte mánná bargá eanet sávahahtti daguid.

 

PMTO:s ohppet váhnemat álggos iešguđetlágan vugiid mo sáhttet eará ládje ovttastallagoahtit iežaset mánáiguin positiivvalaš searvama, buriid dieđuid, rámideami ja movttiidahttima bokte. Dáid váhnenmáhtolašvuođaid ferte vuos gieđahallan ovdal go váhnemat sáhttet oahppat erenoamáš strategiijaid mo bidjat rájáid mat leat erenoamážit heivehuvvon sin mánnái.

Ávžžuhit ahte mánná rámiduvvo ja movttiiduvvo viđa geardde dávjjit go njulgejuvvo, mii mearkkaša ahte rájáid bidjan doaibmá buoremusat go váhnemat jo ovdalaččas ollu rámidit ja movttiidahttet máná.



Dette nettstedet bruker informasjonskapsler. Les mer om informasjonskapsler her. Ikke vis denne meldingen igjen.