Juo riegádahttima rájes oažžu mánná máhtuid, máhtolašvuođaid ja guottuid go ovttastallá eará mánáiguin ja ollesolbmuiguin. Mánáidgárdi ja skuvla leat guovddáš oassálastit máná ovdáneamis. Mánáidgárddis ja skuvllas ožžot mánát vejolašvuođa ovddidit vuođđomáhtolašvuođaid stoahkama ja oahppama bokte sosiálalaš ovttastallamiin earáiguin.
Go diehtiba mii dáhpáhuvvá mánáidgárddis ja skuvllas, de sáhttiba váhnen guovttos leat dehálaš doarjjan mánnáseaskka. De sáhttiba soai maiddái álkibut eastadit ahte váttisvuođat čuožžilit, veahkehit máná go leat losses áigodagat ja doarjut máná oahppanproseassas.
Vai dán olaha, de lea dehálaš ahte lea buorre ovttasbargu gaskal ruovttu ja mánáidgárddi dahje skuvlla. Oažžut buori ovttasbarggu lea ovddasvástádus mii guoská goappašat beliide, muhto mánáidgárddis ja skuvllas lea geatnegasvuohta láhčit dili ovttasbargguide. Ovttasbargu lea vuođđuduvvon gaskaneas diehtojuohkimii ja guovddážis galgá lea máná ovdáneapmi ja ovddideapmi.
Mánnái, geas leat láhttenváttisvuođat, lea erenoamáš dehálaš ahte ollesolbmot, geaiguin mánná ovttastallá, barget seamma ládje máná láhttema ektui. Go lea buorre oktavuohta ruovttu ja mánáidgárddi/skuvlla gaskkas, de sihkkarastá ahte máná deaivá nu ollislaš vuogi mielde go vejolaš. Jus mánás leat láhttenváttisvuođat, de dat eanaš háviid vuhttojit sihke ruovttus ja mánáidgárddis/skuvllas.
PMTO váldá ovttas váhnemiiguin oktavuođa ja geahččala ásahit buori ovttasbarggu mánáidgárddiin ja skuvllain dan ektui mo mánnái sáhttá láhčit dili buoremus lági mielde.
*Vi mottar gjerne generelle henvendelser, men vennligst ikke send sensitive opplysninger om egen eller andres helse da dette kun skal deles med aktuell behandler.
Dette nettstedet bruker informasjonskapsler. Les mer om informasjonskapsler her. Ikke vis denne meldingen igjen.